Lõõla külaselts

Lõõla küla

Lõõla on Järvamaa Türi valla küla, mille kohta on esimesed kirjalikud teated aastast 1564.
Vanade külataatide väidete kohaselt sai Lõõla oma nime arvukate lõokeste järgi, kes kevadeti tema põldude kohal lõõritasid. Alguses "Lõolinn", siis "Lõola" ja lõpuks "Lõõla". Sama rõõmsameelne kui lõokeste laul, oli ka taatide ilme, kui nad üksteise võidu oma koduküla ajaloost lugusid pajatasid. Ega need jutukesed iga kord ajaloolisele tõele ei pretendeerinudki, aga kuulajatele, eriti poisikestele oli meeldiv need teatavaks võtta ja veel mõnusam uskuda. Sest taatide „noore põlve ajal“ oli lõokeste laul hoopis meloodilisem, küla palju ilusam ja päikesepaiste palju säravam.

Vanad taadid lahkusid manalateedele, aga Lõõla jäi, ajaratas tõstis pinnale uued taadid ja eided ning nendegi noorpõlves oli kõik ilus ja hea. Koos uue vahetusega aga sigines kunagiste pärisorjade ja nende järglaste teadvusse midagi, mida nimetatakse kodukohaarmastuseks, uhkuseks oma kodu üle, nii armetu ja pretensioonitu kui ta ka kunagi on olnud. Seesama "midagi" sünnitas ka need read, sünnitas soovi sõnumit esivanemate tegemistest tulevastele põlvedele edasi anda ja asuda praegu veel teadaoleva säilitamisele. Tee sellele läheb kirjasõna kaudu, sest juba vanad roomlased teadsid ütleda, et sõna kaob, kuid kiri jääb.
Edgar Oltjer "Lõõla rahva oma tuba", Pool sajandit ilma mõisa ja kolhoosita kogumiku I köide "Küla", Tallinn 1987.a.

Hea kodulehe külastaja!
Kui Sul on mälestusi Lõõla külast ja selle elanikest, pane palun kirja ja läheta meile. Kui teil leidub huvitavaid fotosid ja dokumente, siis ootame ka neid. Originaalid tagastame teile. Jätkame ühiselt Edgar Oltjeri ja Endel Rõõsi poolt algatatud Lõõla küla lugude ülestähendamist järeltulevate põlvede tarvis. Veel ehk ei ole liiga hilja. Varsti polegi enam neid, kel oleks midagi meenutada. Head koostööd!

 

TERE TULEMAST MEIE KODULEHELE!